Maaparandusühistutele on hoiutööde aastakava koostamine kohustuslik. Tänavu on põllumajandusamet (PMA) võtnud aastakavad kõrgendatud tähelepanu alla.
Selleks, et tegeleda maaviljelusega, on aegade jooksul rajatud maaparandussüsteeme ja neid korras hoitud. Kuna maaparandussüsteemide pindala ulatub sageli sadadesse hektaritesse ja süsteemid paiknevad paljudel kinnisasjadel, on ratsionaalne maaparandushoid võimalik tihti vaid ühistegevuse kaudu.
15 aasta katsed näitavad, et mida enam saagi saamisesse panustatakse ja kõrgemaid saake saadakse, seda paremaks muutub ka mullaviljakus.
Jõgeva SAI katsealal on Baltic Agro tellitud pikaajalises väetiskatses kasvatatud samal kohal samu kultuure sama väetusskeemi alusel aastast 1997. Katses on suviteraviljad oder, kaer ja suvinisu, mis on seal kasvanud monokultuurselt viljavahelduseta.
Loo üks autoritest Margus Ameerikas viljeluspäevadel demokatseid selgitamas.
Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse rakendamisel on seni aluseks võetud üksnes mahemaa pindala. Kui palju ja kas üldse sellelt maalt aga saaki kogutakse ning kas selline põllupidamine end ka majanduslikult õigustab?
Maheviljeluse külvikorra sisseviimine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli (TMK) õppetalu põllul algas 2002. aasta sügisel. Kooli huvi katse rajamiseks põhines vajadusel jälgida mulla omaduste ja saagiandmete muutumist maheviljeluse tingimustes, võrreldes tavapõldudega. Kuna koolis õpetatakse ka põllumajanduse eriala, oli eesmärk edastada õppijatele tõest, emotsioonidest vaba infot.
Kartuli vaheltharimine ei suuda hävitada mitmeaastaseid umbrohtusid, võimaluse korral tuleks neid välja kitkuda.
Lõppenud talv kujunes tavalisest lühemaks, kuid pakaseliseks ja lumiseks. Tänu hilisele algusele vältas püsiv lumikate 85 päeva, mis on keskmisest 13 päeva vähem.
